On tavaks et kolmanda sektori organisatsioonid ei tegele poliitikaga, või kui siis oma valdkonna poliitikas kaasa rääkimisega. Tänane arutelu kus kas suurt riigi organisatsiooni on “hapukurgihooajal” otsustanud välja tulla suurepärase ideeega nime vahetada on tekitanud minus vastupandamatu soovi sellel teemal mõningaid mõtteid avaldada.
Minu kirjutist võib julgesti jagada 
Ma pole inimene, kelle spordialaks on igaljuhul ja igal ajal ja igast asendist olla kõige vastu mis valitsusest tuleb, vastupidi. Oleme täna olukorras, kus 2009 aastal kui Eestit tabas MASU, vähendati riiklike toetusi spordialaliitudele ca 40 % (kellel vähem, kellel rohkem, kellel üldse mitte!!!), nii ka meil. Toona lubati vestlustes et paari kolme aasta jooksul antakse tagasi ära võetud osa jne. Täna oleme aastas 2018 ja tagasi pole midagi antud rääkimata juurde saamisest. Tõsi veidi on aegade jooksul kasvanud eraldised HMN nõukogult.
Aga mitte see pole minu tänase artikli teema.
Kas Haigekassa või tervisekassa-selles on küsimus! Kuulates Haigekassa juhi kommentaare nime muutuse vajalikkusest, siis tekkisid mul mitmed küsimused. Olen aru saanud et haigekassa tegeleb ikka haigete inimestega, nüüd tuleb välja et Haigekassa (tervisekassa ) hakkab tegelema ka hoomamatu nähtusega terviseennetusega – milleks? See on arenenud riikides puhtalt valitsusväliste organisatsioonide rida. Seda et mittetulundussektorile tuleks ja peaks delegeerima ka osa riigi tegevusi, on pikalt juttu olnud – täna tundub et riik tegeleb otse vastupidise tegevusega. Kui siia lisada et meil on ju olemas riiklik moodustis nimega Tervise Arengu Instituut, siis, tekib küsimusi juurde. Olen nõus Taavi Rõivase repliigiga, et iga nimemuutusega ei pea soetama tuhandeid pastakaid jne. Inimesel kes külastab Haigekassa kontorit on suht ükskõik mis nime see kannab. Kui räägitakse et Haigekassa nimevahetus maksab suurusjärgus 200 000 eurot, siis on see rohke kui küsitava väärtusega. Samuti tekib küsimus, miks peaks Haigekassa tegelema turundusega sellisel määral nagu seda teha tahetakse? Kes on see sihtgupp kelleni seda tehes jõuda tahetakse. Vaadates ja kuulates tänaseid arengudi – kaotatakse sünnitusosakondi, ei suudeta piisavalt kiirelt reageerida ravimite lisamisega soodusravimite nimekirja jne jne – tundub et daamid ja härrad võiks tegeleda rohkem sisulise tööga. Mind üllatas Haigekassa nõukogu liikme ametiühinguliidri härra Petersoni asumine nimemuutuse õigustajate esiliinile, õigustamaks raiskamist.Kui eelarves on see raha olemas, siis oleks ju palju sümpaatsem tõsta näiteks organisatsiooni töötajate palka – on ju teada et need pole pehmelt öeldes väga adekvaatsed, kui juhtide palgad välja arvata. Selle kõige taustal tundub Haigekassa nimevahetus ikka pehmelt öeldes mitteotstarbekas.
Kas Töötukassa või Töökassa – selles on ka küsimus! Selles küsimuses olen ma tegelikult rohkem seda meelt, et äkki tõesti võiks seda nime vahetada ja nimi Töökassa tundub päris mõistlik. Samas arvan ka et selles vadlkonnas pole riik riik soovinud kasutada ära mittetulundussektori potentsiaali ja kompetentsi. Siin on Töötukassa juhi härra Paaveli väide et vahetada tuleb sildid ja värgid on ju iseenesest õige. Me pole täna ju näinud ühtegi adekvaatset kalkulatsiooni et hinnata ajakirjanduses väljakäidud summade otstarbekust.
Mis on aga kogu temaatika “point”? On ikka päris kummaline et organisatsioonid kus on täiskohaga tööl avalike suhete ja pressiesindajad ei suuda kommunikeerida väljapoole sellisel viisil et see paistaks normaalne välja. Järjekordselt üritati minna PR tegevuses seda teed et suvel ei viitsi keegi midagi lugeda ja teeme asja ära. Arvestamata jäeti et vähem kui aasta pärast on ju valimised ja nüüd on poliitikud asunud üksteise võidu avaldama “arvamust”. Selliseid protsesse ei saa ju panna liikuma ilma et selloest oleks teadnud valitsus ja need samad poliitikud, kes täna “arvamust” avaldavad.
Mis on aga kõige kurvem ja tülgastavam – taaskord on asutud mängima inimeste õiglustundega ja summad mis täna on õhku visatud on seda tunnet tõsiselt riivavad.
Saan aru et meil on täna tervise edenduse ja karjääri ja tööhõive valdkonnas üle suurusjärgus 900 000 eurot. Meie organisatsioonil oleks kohe mitmeid ettepanekuid kuidas seda raha ühiskonna hüvanguks rakendada.
Kaunist ja sportlikku suve jätku!
Tiit Tammaru
EKKSL peasekretär
Estonian 
English